Tutvustus

Elame tähelepanuväärsel ajal, panemata tihti tähelegi, mis meie ümber tegelikult toimub ja kuidas ümbritsev tehismaailm käigult muutub. Üheks olulisemaks, justkui loomulikuna toimuvaks muutuseks võib pidada digitaliseerumist, tehisintelligentsi vaikset imbumist meie kasutavatesse igapäevaesemetesse ja meid ümbritsevasse keskkonda. Asjad muutuvad „targaks”; „targaks koduks”, „targast ukseks”, või „targaks hambaharjaks”. Selle nn. tarkuse all mõeldakse reeglina seda, et esemed suudavad keskkonda ja selles toimuvat reaalselt hinnata ja vajadusel protsesse ise juhtida, olgu selleks siis tekstiil mis reageerib meie keha soojusele ja vastavalt end muudab või lennujaama koridor, mis meid taskus oleva lennupileti abil personaalselt ja delikaatselt õigesse kohta juhatab.

Need arengud ei tähenda, et esemed või ruumid muutuvad pelgalt funktsionaalselt mitmekesisemaks, paindlikumaks, võimsamaks ja targemaks, vaid ka seda, et meile avanevad täiesti uued võimalused esemelise maailmaga suhtlemiseks, selle maailma mõistmiseks või ohjamiseks, nõustamiseks või piiramiseks. On selge, et rohelised ja punased tulukesed ning 12 nuppu esipaneelil on nihkumas ajaloo prügikorvi, kuid kas rääkiv, puutetundlik ja meie suutäisi lugev söögilaud on mõistlikum lahendus? Vaevalt küll. Siin avaneb disaineritele uus ja vastutusrikas väljakutse, luua lahendusi, mille kasutamine on nauditav ja loomulik, ning mida ei dikteeri tehnoloogiast tingitud keerukus ja käsitluse jäikus.

Loomulikult on infotehnoloogia tormilises arengus ka teine, paljudes enam kõhedust kui vaimustust tekitav pool. Kas me tahame, et tehnoloogia hakkab meid juhtima ja jälgima, loendades meie tegevusi, kogudes ja töödeldes saadud informatsiooni ning muutes inimesi perfektselt kontrollitud süsteemi osadeks? Loomulikult mitte. Oma kolmeaastase Arukate toodete projekti raames olemegi püüdnud otsida uutele võimalustele just selliseid väljundeid, mis lähtuksid pigem inimestest endist ja nende soovidest, pakkudes neile meelepäraseid, tähenduslikke ja nauditavaid lahendusi. Eelkõige on see projekt olnud suunatud aga tudengite mõttemaailma avamisele, et nad suudaksid tulevikus võtta visionääri rolli, ning juhataksid meid eksimatult läbi sellest võimaluste dźunglist.

Martin Pärn